Kevad on ukse taga – oleks aeg juba vaadata üle mis ise ära jõuab teha ning millega abimeeste nõu ja oskusi tarvis

kolm-alarmi-mis-võivad-päästa-sinu-väikelaeva-ja-elu
Kolm alarmi mis võivad päästa sinu väikelaeva või koguni ELU

Autor: Taivo

Kuupäev: märts 11, 2019

l

Kategooria: Mereohutus

Kolm väikelaeva alarmi mis võivad päästa sinu väikelaeva või koguni elu

 

Ei ole põhjust paanikaks kuid installeerides enda alusele need kolm alarmseadet, võivad need päästa mitte ainult teie paadi, vaid ka Teie ELU 

 

Väikelaeva ohutust tagavad alarmid – suitsuandur 

 

Lahtise tule, suitsu või põlengu puhul pn esimese hädasignaali andja suitsuandur Paadi suitsuandur peaks olema paigaldatud igasse kajutisse ning kambüüsi ja selle patareid tuleks vahetada iga kevad. Häda ei hüüa tulles nagu öeldakse. 

 Valveta väikelaevade puhul sadamas võib tuli alguse saada halvast juhtmestikust või kaldavoolust, kui seda on valesti või hooletult kasutatud. Teinekord piisab ka halvasti seotud kai otsast, mille korral kaldavoolu juhe on mõjutatud sadamas olevatest lainetest või tõusuveest. 

Suitsuanduri paigaldus ei võta küll palju aega, kuid annab Teile või kellelegi teisele teada, et tegemist on olukorraga, mis vajab viivitamatut tähelepanu. Sellest aga ei ole kasu juhul, kui paigaldatud patarei on unustatud välja vahetada õigel hetkel ja see on tühi. Ka suitsuandurit peab hooldama – siin väike video päästeametilt, kuidas seda teha.

Päästeameti õppevideo 

 Suitsuandurit tuleb aegajalt ikka testida selleks ettenähtud nupu abil.  

Alates 1. juulist 2009.a. on kohustuslik vähemalt üks suitsuandur igas majapidamises. Vähemalt üks suitsuandur peaks olema ka Teie paadil. 

Suitsuanduri paigaldusega on võimalik, et saadakse tulele jälile tule algstaadiumis, millal on teil veel võimalik end ning ka enda paati veel suuremast kahjust päästa, jõudes jälile tule algstaadiumis. 

alarm-mis-võib-päästa-sinu-elu-suitsuandur,väikelaeva suitsuandur.

 

 

 

Väikelaeval ohutust tagavad alarmid – kõrge veetaseme andur Pilsis 

 

Kui teie laeval on mitu pilsiala, on kõige parem iga piirkonna jaoks eraldi pilsialarm, indikaatortuli, samuti helisignaal ja silt, mis näitab kätte ala, kus alarm paikneb.

Kui sa oled pardal, siis hoiatus võib anda piisavalt aega, et leida leke enne, kui on liiga hilja. Hea on paigaldada ka lisa juhe, mis on ühendatud paadi pasunaga et anda ka lähedal asuvatele inimestele märku, et midagi on juhtunud. Teinekord piisab vaid märguandest, et äratada sadamas kõndivate inimeste tähelepanu, kes saavad aidata, juhul kui teid ennast ei ole sadamas.  

Kõrge veetaseme andurid  on tänapäeval paigaldatud pea kõikidele uutele väikelaevadele. Seda ka heal põhjusel. Uurimustes on välja toodud, et pea 70 % paatidest upuvad just sadamas seistes. Siit ka tähelepanek, miks on hea, kui pasun annab sellest märku – sel juhul saavad ka teised inimesed sellele reageerida, kes on ümbruskonnas ja kuulevad signaali. 

Otsige üles enda pilsi veetasemeandur ja vaadake üle, kas see on õigel kõrgusel. Kõrgus peaks olema selline, mis ei ole liialt madalal, et tavaline pilsipump ei saaks oma tööga hakkama ning mitte liialt kõrgel, kus on paadi päästmisek juba liiga hilja. Täpselt vahepeal oleks õige punkt. 

Pilsipumba lülitit ja kõrge veetaseme andurit võivad kimbutada samad probleemid: juhtmed, mis on korrodeerunud ja lüliti, mis võib olla selle sama korrosiooni tõttu kinni jäänud – kui alarm kui selline töötab perfektselt ja võib kesta lõpmatult, siis ujuklüliteid tuleb kontrollida vähemalt paar korda aastas. 

On kolm peamist põhjust, miks väikelaevad tavaliselt upuvad: vesi pääseb sisse näiteks mootorijala tihenduse katkemises või pragunemise tõttu, lekkiv torustikusüsteem, ning mootori jahutuseks kasutatava vee lekked.

Enamasti upuvad paadid siiski lekkivate tihendite ja üle kuumenenud mootorite tõttu, ning väljalase hakkab jumpsima ning lekkima. Paljud laeva kere läbiviigud on just sama ala juures nagu mootorijalg ja merevee vahetus läbiviigud jne.Mõistlik on sinna vaadata esimesena. Kõrgema vee andur võib just teinekord anda teile täpselt niipalju aega, et ei oleks liiga hilja. 

kõrge-vee-alarm-väikelaeva-või-laeva-pilsis

Väikelaeva alarmid – Kütuse aurude detektor  

Kui teie kütusepaak on paigaldatud tekist allapoole ja on suletud alas, siis peaks Teil kindlasti olema seal kütuse ja muude gaaside detektor. See detektor tunneb ära ka muud aurud peale bensiini. Näiteks tunneb see ära ka propaani lekke.  

Kui teil on väikelaeva kambüüsis näiteks gaasipliit või on kartus webasto aurude pärast, siis kütuseaurude detektor annab Teile koheselt  teada, kui midagi on viltu. Kütuseaurude ja muude gaaside detektor on enamasti alati ühendatud otse paadi akude külge.  Otse paadi aku külge ühendatuna toimib see ka siis, kui näiteks mass (negatiivne poolus ) on lahti ühendatud.  Selle eesmärk on anda heliga teada juhul, kui on mõni lekke tekkinud mootoriruumis, kambüüsis või pilsis.  Selle määratleb ära loomulikult see, mitmesse erinevasse paika on antud detektor paigaldatud. Meie soovitame omaltpoolt paigaldada see kohtadesse, kus see vajalik on.

Mõnesaja euro investeerimine enda ja paadi ohutusse on seda väärt. 

Kindlasti võiks selle paigaldada ka kohta, kus teil on boiler (kui on tegu gaasiboileriga) või mõni muu gaasil töötav seadmega. 

Ohtlike gaaside detektorit saab ka testida. Seda saab teha üsna lihtsalt. Võtke lihtsalt tavaline tulemasin ja suunake tulemasinast tulev butaanitulv anduri suunas. See butaan käivitab alarmi ning saate kindel olla, et andur töötab korrektselt. 

Proovige meeles pidada, et andureid tuleks reguöaarselt vähemalt korra kuus. Vaid nii saate olla kindel anduri toimimises.

Keskeltläbi peaks kestma  töökorras ja õigeid näite andev andur kuni 5 aastat. Kui lasete gaasi anduri suunas ja see ei tööta, siis on vaja andur välja vahetada. 

Kui teil seda tehtud ei ole, siis võibolla peaks mõtlema lisale, mis käivitab ’’bloweri’’  ehk mootoriruumi tuulutuse siis, kui andur selleks häire annab. Blower ehk mootorituulutus peab samuti olema vastav – seda selleks, et bensiini või muud aurud ei süttiks mõnest bloweri mootori sädemest. Mootorituulutusel kasutatakse enamasti ilma harjadeta mootoreid või siis eraldatakse need kaks keskkonda korpusega. 

 Pidage meeles

Kui alarm läheb tööle ajal, kui tangite kütust enda alusele, tähendab see seda, et suuremas koguses kütust on lekkimas kohas, kus andur on paigaldatud. Kui midagi sellist juhtub, siis tehke kindlaks, et kedagi pardal ei oleks (tankides ei tohiks inimeste turvalisuse kaalutlustel kedagi pardal viibida niikuinii).

Kui alarm hakkab tööle näiteks merel olles, siis peaks koheselt mootori välja lülitama ja vooluringi katkestama, et vältida võimalikku süttimisohtu. Pärast seda, kui olete oma alusse seisma jätnud, kutsuge abi VHF raadio või mobiiltelefoniga. Nende mõlema puudumisega peaks teil pardal olema ka veel kolm punast säratuld. 

Alates C-kategooria väikelaevast – mis on mõeldud kastumiseks rannalähedaseks sõiduks, kasutamiseks rannikuvetes, suurtel lahtedel, järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 6 palli ja laine kõrgusega kuni 2 meetrit – peab olema vastavalt seadusele vähemalt kolm punast säraküünalt pardal.  

Sellistel juhtudel tuleb säraküülaid abi kutsumiseks äärmiselt ettevaatkult kasutada.  Sädemed võivad süüdata gaasid, mille tagajärjel võib tekkida plahvatus, Plahvatuse temperatuurid on olenevalt gaasist hirmutavalt kõrged ning juhul, kui peaks olema gaasileke all kambüüsis või kajutis, on tagajärjed kohutavad.  

Siin on sõltumatute katsetajate poolt tehtud ära väga korralik gaasiplahvatus. Gaasi ’’leke’’ kestis kõigest 7 minutit. Tulemuseks oli tulepall 3000°C kuumusega, mis kestis küll 1/5 sekundist, kuid mis see eest oli nii tugev, et lõi sellel purjejahil tekipealse kaugele eemale, hävitades kogu sisu hetkega.  

kõrge-vee-alarm-väikelaeva-või-laeva-pilsiskõrge-vee-alarm-väikelaeva-või-laeva-pilsiskõrge-vee-alarm-väikelaeva-või-laeva-pilsis

Suletud ruumis toimuv gaasi või aurude plahvatus on nagu sisepõlemismootoris toimuv plahvatus. See on niivõrd tugev ning muudab mistahes paadi hetkega kasutuskõlbmatuksYachting Monthly katsevideo,  mis õnnestus väga hästi, kuid mitte paadi jaoks. 

Lõppsõnaks võib veel lisada, et analoogsete plahvatuste ja ohtude vältimiseks saame me teha palju. Iga kuu tuleks korra vaadata üle enda paadi tehniline seisukord. See ei võta alati palju aega ning mõned meist teevad seda iga kord vahetult enne väljasõitu. Sellised ülevaatused on vajalikud, et teinekord jõuda jälile vigadele enne, kui liiga hilja.  

Vigu saab ennetada kontrollides oma alust regulaarselt ning vigade tuvastamisel tuleks need koheselt ka likvideerida, vältimaks kõige hullemat. Lugege kindlasti rohkem veel Mereohutusest.Tehke seda ise või kutsuge endale abi teadjatelt meestelt. 

Olemas on küll ja veel alarme, mis teid ohu tekkides teavitab. Soodsaim viis ohte vältida on regulaarselt oma väikelaeva hooldada ning kontrollida olemasolevate alarmide töökindlust!